KURSUS

"B1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus"

ÕPPEKAVA

Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Perekool MTÜ

Õppekava nimetus:
B1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus

Õppekavarühm:
Keeleõpe

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Sihtrühmaks on tudengid, kooliõpilased alates 12. eluaastast (6. klass) ja täiskasvanud, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele ning kes soovivad läbida eesti keele B1 taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.

Õpingute alustamise tingimused:
1. Õppija on omandanud A2-tasemele vastavad keeleteadmised, nt läbides ja lõpetades mõnes keeltekoolis eesti keele A2-taseme kursuse või sooritades riikliku A2-taseme eksami.
2. Firmasisese kirjaliku keeletesti sooritamine tulemusega vähemalt 60%. Testi on võimalik sooritada koolitaja juuresolekul kas paberkandjal või elektrooniliselt Google'i keskkonnas. Test on kokku pandud Perekool MTÜ eesti keele A2-kursuse lõputesti põhjal, mis on välja töötatud tuginedes www.harno.ee veebilehel avaldatud eesti keele A2-taseme eksami ülesehitusele.
3. Suulise vestluse läbimine. Soovija läbib kohapeal lihtsa igapäevateemaliste küsimustega testi. Vestluse hindamiskriteerium: soovija mõistab aeglaselt räägitud kõnet, vahetab lühikesi lauseid ja väljendab end arusaadavalt igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel (nt töö ja vaba aeg), sh tervitab ja pöördub, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid; esitab kutset, teeb ettepanekut ja vabandab; vastab kutsele, ettepanekule ja vabandusele; räägib selgelt, mis talle meeldib ja mis mitte.
Kursusele lubatakse soovijad, kes on esitanud kirjaliku registreerimisavalduse ning sõlminud kooliga koolituslepingu (alaealise puhul teeb seda lapsevanem või hooldaja).
Osalejate keeletase määratakse ja grupid komplekteeritakse läbitud kirjaliku keeletesti ja suulise vestluse tulemuste põhjal. Õppegrupid moodustatakse enam-vähem sarnase teadmiste tasemega keelehuvilistest.

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument, Täiskasvanute koolituse seadus, Keeleseadus, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti tegevuslubade taotlemise ja õppekavade koostamise juhendid.

Õppe eesmärk: Omandada eesti keele oskus B1 tasemel, mis võimaldab sooritada riikliku keeleeksami B1 tasemel.

Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine:
saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
Rääkimine:
vestleb ettevalmistuseta talle tuttaval või olulisel teemal (pere, hobid, töö jne);
lihtsaid keelevahendeid kasutades teeb ettepanekuid, küsib infot, väljendab arvamust ja emotsioone, kirjeldab kogemusi, sündmusi ja kavatsusi, põhjendab oma seisukohti;
Lugemine:
saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
Kirjutamine:
kirjutab lihtsamat üldsõnalist seostatud teksti (sh ettekannet) talle tuttaval või huvipakkuval teemal kirjeldades oma kogemusi, elamusi ja muljeid;
koostab isiklikke kirju ja teateid ning annab edasi uudiseid.

Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides) ja õppe ülesehitus:
Kursuse õppe kogumaht on 380 akadeemilist tundi, millest 256 ak.tundi on kontaktõpet ja 120 ak.tundi iseseisvat tööd ning lõputest 4 ak.t.
B1 tase saavutatakse 380-tunnise kursusega järgmiselt:
Õppetöö toimub kaks korda nädalas neli akadeemilist tundi korraga. Ühe kursuse pikkus on 32 õppenädalat või 64 neljatunnist õppetundi.
Või 2 eraldi koolitusmoodulit, millest igaüks sisaldab 130 akadeemilist tundi kontaktkoolitust. Ühe mooduli pikkus on 32 õppetundi või 16 õppenädalat.

Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

1. Endast ja teistest rääkimine.
Enda ja teiste põhjalik tutvustamine: päritolu, elukoht, rahvus, vanus, perekonnaseis, haridus, töökoht ja amet, välimus, harjumused, hoiakud, huvid ja iseloom. Pereliikmed. Sugulased ja lähedased. Töökollektiiv ja töökaaslased.

2. Haridus.
Lasteaed, kool, kutsekool, ülikool. Oma hariduse ja koolitee kirjeldamine. Õpitulemuste kirjeldamine. Täiendõppe võimalused.

3. Elukutse, amet ja töö.
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööotsimise kuulutus ja tööpakkumise kuulutus. Motivatsioonikiri, CV ja kaaskiri. Kandideerimine ja tööintervjuu. Tööülesanded, töötingimused ja töövahendid. Ohutus- ja tervishoiunõuded. Töökoha kirjeldamine. Minu tööpäev.

4. Teenindus.
Olmeteenindus: juuksur, ilusalong, keemiline puhastus, pesumaja, kingaparandus jm. Lahtiolekuajad, asukohad ja teenuste liigid. Kõneetikett teenindusasutustes. Info hankimine ja jagamine vajalike teenuste kohta.
Avalikud asutused: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jt. Posti-, panga-, side- ja infoteenused. Pöördumise põhjuse selgitamine.

5. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht.
Kodu ostmine, müük, üürimine. Elamistingimused. Sisustus ja kodutehnika. Majapidamistööd. Remont. Minu koduümbrus. Igapäevategevused. Minu päev. Külaliste vastuvõtt.

6. Enesetunne ja tervis.
Kehaosad, isiklik hügieen ja kehahooldus. Terviseseisund ja enesetunne. Haigused. Õnnetusjuhtum ja kiirabi kutsumine. Aja broneerimine arsti juurde. Polikliiniku registratuuris. Arsti juures. Apteegist rohtude ja käsimüügi kaupade ostmine. Tervishoiu- ja tervistusasutused.

7. Vaba aeg ja meelelahutus.
Meelelahutus, harrastused, lõõgastushetked. Sport ja sportimise võimalused. Kultuuriüritused: näitus, muuseum, kontsert, teatrietendus, kino. Ametlikud vastuvõtud ja külaskäigud. Minu eelistused vaba aja veetmiseks. Vaba aja sisustamise kohalikud võimalused. Meeldejääv sündmus.

8. Tarbimine, sisseostud, hinnad.
Poed ja kaubanduskeskused. Info hankimine asukoha ja lahtiolekuaegade kohta. Tarbekaubad ja kauba kirjeldamine. Reklaam. Kaupluses klienditeenindajaga suhtlemine. Hinnad ja allahindlused. Makseviisid.

9. Söök ja jook.
Toiduained, joogid. Toiduretseptid. Toitumisharjumused. Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Söögikoha asukoht ja lahtiolekuajad. Laua broneerimine ja toidu tellimine. Menüü. Kombed söögilauas. Arve maksmine.

10. Inimeste suhted ühiskonnas.
Sõpruskond. Kiri sõbrale. Oma rühmituse või organisatsiooni eesmärkidest, tegevusest ja meeldejäävatest sündmustest jutustamine.

11. Keskkond, kohad, loodus, ilm.
Kliima, aastaajad ja ilmastikuolud. Ilmateade. Loodusobjektid, loomad, linnud ja taimed. Looduskaunid kohad Eestis. Keskkonnakaitse. Minu kodukoht, selle loodus ja vaatamisväärsused. Info hankimine ja jagamine piirkonna-, asula-, koha-, looduse-, ilmaolude jms kohta. Kaartide ja infovoldikute lugemine.

12. Kultuur ja keeled, keelte õppimine.
Info hankimine ja jagamine huvipakkuvate Eesti kultuuri valdkondade kohta. Kultuurisündmuste, neil esinejate jms kohta teabe leidmine. Kultuurisündmuse kirjeldamine. Minu keeleõppe ja keelepraktika kogemus.

13. Reisimine, transport, vaatamisväärsused.
Ühistranspordi kasutamine. Sõidupiletid ja sõiduplaan. Individuaaltransport, liiklus ja liikluseeskirjad. Tee küsimine ja juhatamine. Kaugsõidud (buss, rong, lennuk, laev).
Reisibüroos. Majutusasutused, viisad, kindlustus, toa broneerimine. Riigipiiri ületamine. Hotellis. Koha-, piirkonna ja vaatamisväärsuste kirjeldamine. Matkamine. Reisielamusest jutustamine.

Kordamine: Läbitud teemade kordamine. „B1-taseme eksamit tutvustav video".

Lõputest: 4 ak. t.

Grammatika:
 Nimisõnad: mitmuse moodustamine, käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga, liitsõnad ja tuletised.
 Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht- ja täisminevikus; rektsioon; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; umbisikuline tegumood; jaatav ja eitav kõne; ma- ja da-tegevusnimi; ühendtegusõnad ja ühendtegusõnade järjekord lauses.
 Omadussõnad: käänamine, võrdlusastmed.
 Kesksõnad: v-, nud- ja tud-kesksõnad.
 Asesõnad: isikulised asesõnad; omastavad asesõnad; näitavad asesõnad. Asesõnade käänamine.
 Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõnad, arvsõnade käänamine.
 Täis- ja osasihitis.
 Muutumatud sõnad: sidesõnad ja määrsõnad. Sidesõnad liht- ja liitlauses. Aja-, viisi- ja kohamäärsõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
 Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
 Küsisõnad: küsilausete moodustamine.
 Lihtlaused. Liitlaused. Lause sõnajärg.

Õppemeetodid:
Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: kuuldu mõistmist, loetust arusaamist, rääkimis- ja kirjutamisoskust. Õppemeetodi valik sõltub tunni teemast ning ülesande tüübist ja enamasti kasutatakse kombineeritud meetodit. Aktiivõppemeetoditest kasutatakse rühma- ja paaristööd, rollimänge, elulähedaste situatsioonide imiteerimist ning koolitajal on selles protsessis suunav ja organiseeriv funktsioon. Traditsioonilistest meetoditest kasutatakse kuulamis-, lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja tõlkeharjutusi. Auditoorse ja iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, tehakse hääldusharjutusi, loetakse ja analüüsitakse tekste, koostatakse dialooge, kirjutatakse lühikesi kirjandeid ja kirju, korratakse ning harjutatakse grammatikat, vaadatakse ja analüüsitakse videoid, esitatakse küsimusi ja vastatakse küsimustele, kirjeldatakse pilte ja töötatakse online-materjalidega.
Tunni alguses koolitaja tutvustab õppijatele tunni teemat, selgitab õppijatele tunni eesmärki ning häälestab ja motiveerib õppijaid. Iseseisva töö kohta annab koolitaja tagasisidet.
Auditoorse töö käigus tehakse ka 3-4 minutilisi pause kinesioloogiliste harjutuste tegemiseks https://youtu.be/sLOREsE6GcA.
Samu harjutusi soovitatakse õppijatel teha ka kodus seoste loomiseks neuronite vahel ja mälu treenimiseks.

Iseseisev töö:
Kursuse iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema laiendamiseks ning koosnevad koduülesannetest sõnavara omandamiseks ja kinnistamiseks, grammatikaharjutuste tegemisest, lugemisest, audiofailide kuulamisest, praktiseerimisest keelekeskkonnas. Teemat laiendavate koduste ülesannete eesmärgiks on suunata õppijaid keelt kasutama väljaspool tundi ja
õppematerjali. Koduülesandeid jagatakse vastavalt grupi kiirusele. Eriti usinatel on võimalik õpetajalt koduseid ülesandeid ka juurde küsida.
Aeg-ajalt antakse ka mahukamaid koduseid ülesandeid nt töid teksti või sõnavaraga. Sellist tüüpi koduste töödega suunatakse õppijaid veebipõhiseid sõnastikke kasutama. Tõhusamaks sõnavara õppimiseks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad Perekooli metoodika alusel välja töötatud töövihikute ja nende juurde loodud paberist kaartide kasutamist.

Õppekeskkonna kirjeldus:
Perekool MTÜ õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Punane 16/1 (3. korrus). Õpperuumide kasutamise õiguslikuks aluseks on pikaajaline rendileping.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud viis ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega.
Õpperuumid on varustatud USB-mängija-, pabertahvli-, värvipliiatsite- ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele Perekool MTÜ-s on avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu paljundusmasina ja printeri kasutamise võimalusega. Kõikides ruumides on internetiühendus ja WiFi, mis võimaldab õppijatel kasutada oma tahvelarvutis või nutitelefonis Eesti Keele Instituudi sõnaraamatuid veebilehel www.eki.ee.
Perekool MTÜ kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Kõigile õppijatele on ettenähtud vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. Puhkepauside ajal koolitusel osalejatel on võimalik kasutada mikrolaineahju. Koolitusel osalejatele pakutakse tasuta joogivett, kohvi ja teed, komme ning küpsiseid. Tagatud on WC kasutamise ja kättepesu võimalus.
Väljaspool Punane 16/1 ruume toimuvaid koolitusi korraldatakse samadele tingimustele vastavates õpperuumides.
Tundides on võimalik osaleda ka digitaalselt Zoom'i keskkonnas.

Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:
M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti. Eesti keele õpik A1+A2+B1".
I. Mangus, M. Simmul „Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2 (B1)".
I. Mangus, M. Simmul "Tere taas! Eesti keele õpik A2 – B1 (B2)."

Lisamaterjalid:
S. Tomingas „Saame tuttavaks! Eesti keel algajatele".
L. Kingisepp, M. Kitsnik „Naljaga pooleks".
R. Pool „Eesti keele verbirektsioone".
M. Kitsnik „Kirjuta mulle".
S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks".
A. Valmis, L. Valmis „Lihtne eesti keele grammatika".
N. Remmel, J. Valgma "Eesti keele grammatika. Käsiraamat".
I.Mangus, M. Simmul „Eesti keele grammatika".
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus".
Eesti ajalehed, ajakirjad ja ilukirjandus. Infovoldikud.

Veebipõhised materjalid ja testid:
https://sonaveeb.ee/
http://enagueesti.ee/en/
https://keeleweb2.ut.ee/
https://naljagapooleks.ee/
http://eestikeel.eu/
http://kohanemisprogramm.tlu.ee/?page_id=425
http://kutsekeel.ee/oppematerjalid/eesti-keel/
https://www.eki.ee/dict/evs/
https://www.eki.ee/dict/ves/
http://web.meis.ee/testest/
https://www.harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#mat...

Osalejate jaoks komplekteeritakse õppemapid, mida koolitatavad saavad täiendada (lühikeste artiklitega ajalehest või internetist, piltide-, grammatika materjalide- ja harjutustega) kogu õppetöö toimumise vältel. Samuti saavad õppijad Perekooli metoodika põhjal välja töötatud töövihikud ja nende juurde loodud paberist kaardid sõnade meeldejätmiseks, lisamaterjalid grammatika õppimiseks ja lausete moodustamise harjutamiseks. Õppematerjalid ja -vahendid on tasuta vene ja/või eesti keeles. Õppemapid ja töövihikud koos lisamaterjalide ja paberist kaartidega jäävad osalejate kätte ka pärast koolituse lõppemist.

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%. B1-taseme kirjeldusel põhineva eesti keele testiga kontrollitakse õpiväljundite omandamist ning mõõdetakse B1-tasemel kõiki osaoskusi: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Lõputesti ülesanded ja hindamiskriteeriumid põhinevad www.harno.ee kodulehel oleval testil: https://www.harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b1-....

Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud, st et õppija on osalenud vähemalt 60% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Perekool MTÜ registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja Perekool MTÜ juhataja poolt.
Tõend väljastatakse, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendit allkirjastab Perekool MTÜ juhataja.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus: Perekool MTÜ poolt kaasatud koolitajad omavad kõik eesti keele kui võõrkeele õpetaja kutset või filoloogi kõrgharidust. Kõik koolitajad omavad varasemat töökogemust eesti keele õpetamisel täiskasvanutele.